Hääleõiguse profiil
Rootsi
Europe · se
Proportsionaalne esindatus 349-kohalisse ühekojalisse Riksdagi, mis valitakse iga nelja aasta järel kindlal kuupäeval — septembri teisel pühapäeval — samal ajal piirkondlike ja kohalike volikogudega. Kohad jaotatakse muudetud Sainte-Laguë meetodil 4% riikliku künnise alusel.
Profiili viimati üle vaadatud July 23, 2026
Rootsis toimuvad ühed Euroopa kõige administratiivselt tavapärasemad valimised: kõik on paberil, hääled loetakse käsitsi, kuupäeva ei saa keegi muuta ning tegutseb alaline valimisasutus. See jätab vähe neid tehnilisi ründevektoreid, mis mujal valimiste usaldusväärsuse arutelus domineerivad, ning nihutab tähelepanu küsimustele, mida tasub kampaania infokeskkonna kohta esitada — ja ühele kaua kritiseeritud jaoskonna omadusele, kus sedelid on avalikult väljas ning valija valikut võib näha sedeli võtmise hetkel.
Kuidas hääletamine täna toimib
- Hääletamisiga
- 18 ja vanemad
- Valijate registreerimine
- Automaatne
- Isikut tõendav dokument
- Iga isikut tõendav dokument
- Kohustuslik hääletamine
- Ei
- Posti teel hääletamine
- Piiratud
- Eelhääletamine
- Saadaval kõigile
- Internetihääletamine
- Ei ole saadaval
- Hääletamine välismaalt
- Saadaval kõigile
Valijate nimekiri koostatakse automaatselt rahvastikuregistri alusel ning igale valijale saadetakse hääletamiskaart. Valijad tuvastavad end dokumendiga või neid kinnitab tuntud isik. Eelhääletamine kestab umbes kolm nädalat enne valimispäeva raamatukogudes ja muudes avalikes hoonetes; posti teel hääletamine on mõeldud välismaal viibivatele valijatele.
Kuidas valimisõigus muutus
Iga kirje kajastab muutust selles, kes võis hääletada või kuidas — nii laiendusi, piiranguid kui ka menetlusreforme.
- 1862Laiendamine
Kohalik valimisõigus sõnastati sooneutraalselt, nii et naised, kes omasid vara ja maksid üle lävendi maksu, said kohalikel valimistel hääletada — see oli kitsas avaus, mida piiras pigem varandus kui sugu.
- 1909Laiendamine
Üldine meeste valimisõigus Teise koja jaoks, lõpetades meeste astmelise varandusliku hääleõiguse.
- 1919Laiendamine
Parlament võttis riiklikel valimistel vastu naiste ja meeste üldise ning võrdse valimisõiguse.
- 1921Laiendamine
Esimene üldvalimine, kus naised hääletasid, alates 23. eluaastast. Riksdagi pääses viis naist.
- 1975Laiendamine
Hääletamisiga alandati 18 aastani ning elukohaga seotud välisriikide kodanikud said hääleõiguse kohalikel ja piirkondlikel — kuid mitte riiklikel — valimistel.
Häälte lugemise kaitsemeetmed
- Hääletussedel
- Paberhääletussedelid
- Pärast valimisi tehtav audit
- Ainult kohtulik vaidlustamine
- Valimiste korraldus
- Sõltumatu komisjon
- Riigisisesed vaatlejad
- Jah
- Rahvusvahelised vaatlejad
- Jah
Paberhääletussedelid loetakse valimisjaoskonnas valimisöösel käsitsi üle ning maakonna haldusnõukogud teevad järgnevatel päevadel täieliku ülelugemise, mis on tegelik ametlik tulemus. Valimisasutus on alaline; kaebused lahendab valimiste läbivaatamise nõukogu. Elektroonilist hääletamist ega internetihääletamist ei ole.
Tasub teada
- Hääletussedelid on valimisjaoskonnas laual avalikult virnastatud, üks virn iga erakonna kohta, nii et on võimalik näha, millisest virnast valija sedeli võtab. OSCE/ODIHR on seda korraldust aastaid kritiseerinud kui sedeli salajasuse nõudele mittevastavat; nüüd on nõutud varjestatud aluseid, kuid aluseks olev ülesehitus püsib.
- Valimiskuupäev on seadusega kindlaks määratud, mitte valitsuse poolt valitud, nii et ükski peaminister ei saa hääletust enda kasuks ajastada — erakorralised valimised, mis on harvad, ei lähtesta nelja-aastast tsüklit.
Valimised andmebaasis
Isikud
- ValitsusjuhtMagdalena AnderssonRootsi peaminister, 2021–2022
- ValitsusjuhtUlf KristerssonRootsi peaminister pärast 2022. aasta valimisi
Allikad
- The development of democracy in Sweden— Sveriges riksdag
- 2026 elections — the Riksdag and regional and municipal councils— Valmyndigheten (Swedish Election Authority)
- How Swedish women won the right to vote— The Local Sweden